Puue kui tabu
Eesti Vabariigi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõttes: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle.
Tööturu mõttes: isik, kellel on puue või pikaajaline haigus, mis kestab vähemalt 12 kuud ning takistab töölesaamist või töötamist.
Puude mõiste rahvusvahelise vaeguste ja tervise klassifikatsiooni kontekstis :
* puuded on probleemid organismi funktsiooni või struktuuriga, nagu näiteks
oluline kõrvalekalle või puudumine;
* organismi funktsioonid on elundsüsteemide füsioloogilised talitlused
(kaasa arvatud psüühilised funktsioonid);
* organismi struktuurid on keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed
või nende osad;
* tegutsemine on ülesande täitmine või tegevuse sooritamine indiviidi poolt;
* osalus on indiviidi kaasatus elulisse situatsiooni;
* tegutsemispiirangud on raskused, mida indiviid võib tegevuste ajal kogeda;
* osaluspiirangud on probleemid, millega indiviid võib elulises situatsioonis
kokku puutuda;
* keskkonnategurid moodustavad füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna, milles inimesed elavad;
* terminid "organismi funktsioonid", "organismi struktuurid", "tegutsemine" ja
"osalus" asendavad siiani kasutatud termineid "puue", "vaegurlus" ja "invaliidsus".
http://www.jogevapik.ee/puue.htm
Puue kui tervisehäire
"Uusajal asendus senine lähenemine teaduslikmeditsiinilisega- puue oli inimese tervise riske, millega tuli võimelda. Kahetine arusaam:
- Ühelt poolt inimest sageli otseselt enam ei sanktsioneeritud (vähemalt füüsiliste puuete korral)
- Teisalt kinnistus arusaam puudest kui inimese teovõimet vähendavast või nullivast faktorist" (Kaido Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
http://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/EVIMY/loengud/loeng2.pdf
Puue kui ühiskonna probleem
"Puuetega inimesed on Eesti ühiskonnas, nagu mujalgi maailmas, olnud "nähtamatud kodanikud", kelle probleeme on seni vähe avalikustatud. Üldsusele ei ole teada, kuidas need inimesed elavad, mida mõtlevad ja vajavad.
Tänapäevase arusaama kohaselt seisneb invaliidsus isiku ja ühiskonna vahelises suhtes. Kui me muudame ühiskonna mõistvamaks ja sallivamaks, siis isegi mitme puudega inimesed ei ole invaliidid. Juhul kui puudega isikul on vastavad abivahendid ja kui keskkond on kohandatud, saavad nad tööd teha. Ühiskond ei tohiks soosida puuetega inimeste eraldamist, määrates nad kutsehariduse omandamisel ja töötamisel eraldi gruppidesse. "Puudega inimeste kõige suurem probleem ei ole mitte transpordi või liftide ja isegi mitte raha puudumine, kui ühiskonna suhtumine. Ka puudega inimesed ise peaksid muutma suhtumist iseenda kui inimese väärtusse. See ei ole kerge, sest aastakümneid on nad olnud allasurutud seisus," ütles Sõnumilehele PHARE Consesuse projekti juht Seppo Heikkilä. "Oleks vaja laiendada üldsuse arusaamu puuetega inimeste elutingimustest ja nende vajadustest, mis on "seaduste taga"".
http://www.ohtuleht.ee/18025
Puue kui eluviis (minu osa)
Eesti Vabariigi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõttes: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle.
Tööturu mõttes: isik, kellel on puue või pikaajaline haigus, mis kestab vähemalt 12 kuud ning takistab töölesaamist või töötamist.
Puude mõiste rahvusvahelise vaeguste ja tervise klassifikatsiooni kontekstis :
* puuded on probleemid organismi funktsiooni või struktuuriga, nagu näiteks
oluline kõrvalekalle või puudumine;
* organismi funktsioonid on elundsüsteemide füsioloogilised talitlused
(kaasa arvatud psüühilised funktsioonid);
* organismi struktuurid on keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed
või nende osad;
* tegutsemine on ülesande täitmine või tegevuse sooritamine indiviidi poolt;
* osalus on indiviidi kaasatus elulisse situatsiooni;
* tegutsemispiirangud on raskused, mida indiviid võib tegevuste ajal kogeda;
* osaluspiirangud on probleemid, millega indiviid võib elulises situatsioonis
kokku puutuda;
* keskkonnategurid moodustavad füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna, milles inimesed elavad;
* terminid "organismi funktsioonid", "organismi struktuurid", "tegutsemine" ja
"osalus" asendavad siiani kasutatud termineid "puue", "vaegurlus" ja "invaliidsus".
http://www.jogevapik.ee/puue.htm
Puue kui tervisehäire
"Uusajal asendus senine lähenemine teaduslikmeditsiinilisega- puue oli inimese tervise riske, millega tuli võimelda. Kahetine arusaam:
- Ühelt poolt inimest sageli otseselt enam ei sanktsioneeritud (vähemalt füüsiliste puuete korral)
- Teisalt kinnistus arusaam puudest kui inimese teovõimet vähendavast või nullivast faktorist" (Kaido Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
http://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/EVIMY/loengud/loeng2.pdf
Puue kui ühiskonna probleem
"Puuetega inimesed on Eesti ühiskonnas, nagu mujalgi maailmas, olnud "nähtamatud kodanikud", kelle probleeme on seni vähe avalikustatud. Üldsusele ei ole teada, kuidas need inimesed elavad, mida mõtlevad ja vajavad.
Tänapäevase arusaama kohaselt seisneb invaliidsus isiku ja ühiskonna vahelises suhtes. Kui me muudame ühiskonna mõistvamaks ja sallivamaks, siis isegi mitme puudega inimesed ei ole invaliidid. Juhul kui puudega isikul on vastavad abivahendid ja kui keskkond on kohandatud, saavad nad tööd teha. Ühiskond ei tohiks soosida puuetega inimeste eraldamist, määrates nad kutsehariduse omandamisel ja töötamisel eraldi gruppidesse. "Puudega inimeste kõige suurem probleem ei ole mitte transpordi või liftide ja isegi mitte raha puudumine, kui ühiskonna suhtumine. Ka puudega inimesed ise peaksid muutma suhtumist iseenda kui inimese väärtusse. See ei ole kerge, sest aastakümneid on nad olnud allasurutud seisus," ütles Sõnumilehele PHARE Consesuse projekti juht Seppo Heikkilä. "Oleks vaja laiendada üldsuse arusaamu puuetega inimeste elutingimustest ja nende vajadustest, mis on "seaduste taga"".
http://www.ohtuleht.ee/18025
Puue kui eluviis (minu osa)
Minu jaoks, puudega inimene on see, kes on tervislikus mõttes erivajadustega. Puue tõttu midagi inimese organismis ei tööta täisväärtuslikult ,kuna see ei takista täisväärtuslikku elu elamast. Puudega inimene on inimene nagu iga teine meie ühiskonnas ning vahe puudelise ja terve inimese vahel on tihtipeale väga väike.
Allikad
I.Kromanov. Puuetega inimeste suurim probleem ei ole mitte liftide puudumine, vaid üldsuse suhtumine . Õhtuleht. 8.märts,1998 http://www.ohtuleht.ee/18025 (vaatasin 10.09.2011)
http://www.jogevapik.ee/puue.htm%22%3Ehttp://www.jogevapik.ee/puue.htm (vaatasin 10.09.2011)
Kaido Kikkas, EVIMÜ 2. loeng http://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/EVIMY/loengud/loeng2.pdf%22%3Ehttp://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/EVIMY/loengud/loeng2.pdf (vaatasin 10.09.2011)
No comments:
Post a Comment