Thursday, October 20, 2011

Ülesanne 7. Tagasiside

Minu jaoks oli see kursus "Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed" VÄGA huvitav ja asjalik.  Selle kursuse raamees oli võimalus nii teoreetilise teadmisi saada kui ka praktilisi ülesandeid teha.  Mulle oli väga huvitav oma kodulehe koostada, kuid samal ajal oli see tegevus minu jaoks keeruline. Arvan, et lõpuks ei saanud ka selle ülesannega hästi toime tulla. Samuti blogi pidamine oli minu jaoks uus asi.

Kuidas valmis ülesanne 2?
Kodulehe valmistamineoli minu jaoks üsna keeruline ülesanne. Kui tegime kõik koos loengu ajal kodulehekülje, siis minu jaoks oli see "tegemine" üsna lihtne ja selge. JA vigu oli vähe. Aga kodus......Ei teadnud mida ja kust ma pidin võtma. Kõik minu jaoks oli arusaamatu. Palju aega j närve raiskasin kodulehekülje tegemisel. Lõpuks jäin oma esimese koduleheküljega täiesti rahul.


Ootused kursusele, kas ja kuidas täitusid? Ettepanekud?
Mina jäin kursuse rahule. Mulle meeldiks väga, et õppimine toimus e-õppes, kui mina võiksin kodus kõik ülesanded rahulikult teha. Aga olid mõned aspektid, mis mina muutuksin. Näiteks oli vähe õpijuhiseid ülesandede kohta. Tahaksin rohkem informatsioone.  

Friday, October 14, 2011

Ülesanne 6

Virtuaalkogukond Skype

Skype on IP-kõnedel (Voip) põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik (partnervõrk), mille idee autoriks olid Niklas Zennström ja Janus Friis. Tehnilise lahenduse töötasid välja kolm Eesti meest: Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu (http://et.wikipedia.org/wiki/Skype). Skype on loodud 2003. aasta augustis Eestis. Praeguseks on Skype'il kontorid Luksemburgis, Prahas, Londonis ning väiksemad esindused üle kogu maailma (http://woc.cs.ut.ee/video/Skype.pdf ).

Skype on väike ja lihtne programm, mis lubab teha tasuta telefonikõnesid Interneti kaudu igaühega, kes omab samuti sedasama Skype programmi. See tähendab seega seda, et ka see inimene, kellele sa soovid helistada, peab omama enda kompuutris sedasama Skype programmi. Selline helistamine ei toimu nii nagu seda tehakse tavaliselt vaid see toimub kas mikrofoni/kõlarite või kõrvaklappidega ühendatud mikrofoni (pealetelefoni) või USP pordi spetsiaalse telefoni abil (http://www.angelfire.com/yt3/tonis2/skype/Use_Skype1.html).

Skype'il on tasuta kõned arvutist arvutisse ning Skype'i soov on pakkuda tõeliselt vaba ja mitmekülgset suthlust. Seetõttu saab Skype'iga teha jõrjest enam. Tekstivestlused, videokõned, konverentskõned, SMS-id, telefonidele helistamine, mängud, raha saatmine, Skype mobiiltelefonis... see nimekiri ei ole kaugeltki valmis (http://woc.cs.ut.ee/video/Skype.pdf). Need on tasulised teenused, mis võimaldavad kasutajatel helistada tavatelefoonidele (SkypeOne- sellega saab Skype programmist helistada võikede tasu eest otse sinu tuttava tavatelefonile või siis tema mobiiltelefonile (http://www.angelfire.com/yt3/tonis2/skype/Use_Skype1.html)) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn- sa võid kasutada omaenese personaalset tavatelefoni numbrit, mis antakse sulle Skype kodulehelt pärast sinu vastavat soovi ja registreerimist(http://www.angelfire.com/yt3/tonis2/skype/Use_Skype1.html)) ja kõneposti. Samuti saab saata SMS-e ning pidada videokõnesid. Videokõnede puhul on puuduseks asjaolu, et videokõnesid emana kui kahe kasutaja vahel Skype ei toeta (http://et.wikipedia.org/wiki/Skype).

Skype'il on üle 246 miljoni registreeritud kasutaja. Mina ise ka kasutan selle programmi. Mina olen Narvast ja sellepärast minu pere elab seal. Me kasutame Skype väga tihti. See on väga mugav, sest saame rääkida tundide kaupa täiesti tasuta. Samuti me võime videokõne abil näha üksteist. Nii tuntub, et oleme koguaeg üksteise juures.

Lisaks sellele mulle meeldib Skype, sest sind saab lisada skype nimekirja vaid see, kes teab sinu Skype aadressi. Olen kasutanud ka teised virtuaalkogukonnad, kus on sellega probleemid. Näiteks palju, palju türklase või muid tahaksid mind lisada ja minuga suhelda. Mure oli selles, et "Kuidas nad mind leidsid". Skype'is seda ei ole ning mina ei pea türklase pärast vahetama oma kontot.
 
Aga kahjuks igal asjal on mingi probleem. Skypi probleemid, mis ootavad lahendamist:
  • liikumisanduri mooduli võimalikud häälestusvead
  • nõrga valgustusega seotud probleemid
  • web-cam-ide sisselülitatud oleku pikkuse limiidi küsimus
  • erinevad võimalikud valehäirete juhtumid
  • turvaküsimused seoses video kõne kaugaktiveerimisega (http://woc.cs.ut.ee/video/Skype.pdf )
 

 
 
Allikad
Vaba entüklopeedia Vikipeedia.  http://et.wikipedia.org/wiki/Skype (14.10.2011)

Skype programm ise ja tema vahendite kasutamine http://www.angelfire.com/yt3/tonis2/skype/Use_Skype1.html (14.10.2011)

Skype'i Audio/Video järelvalvesüsteem http://woc.cs.ut.ee/video/Skype.pdf (14.10.2011)

Thursday, October 13, 2011

Ülesanne 5

Mina valisin analüüsimiseks Olga kodulehe.

Sisu: Antud kodulehe teema on "Sushi". Mulle oli väga huvitav lugeda Sushist, sest ise ei tea sellist mitte midagi. Mina sain teada, kuidas saan keerata Sushi (nii pestud riisiga kui ka leotanud riisiga). On olemas ka erinevate Sushi restoranide kodulehed ja retseptid.

Disain. Disain on väga ilus ja selge. Olga tegi oma kodulehe roosas värvis. Mina arvan, et tekst võiks olla suurem  ja arvan, et peaks olema kontrast (erivajadustega inimestele on suurus väike ja värvid pingutav). Pildid sobivad hästi teksti sisule.

Standardid. Kodulehel on täidetud nõuded, mis meile koostamise juures esitati: kolm omavahel lingitud faili. Kodulehe valideerides ei leia ühtegi vigu!!!! (see on tore)
 
Allikad. Viited allikmaterjalidele on korrektsed ning saan vabalt liikuda erinevate lehekülgede vahel.
 
Kokkuvõtteks arvan, et Olga poolt tehtud koduleht on huvitav, sisukas ja vastab nõudele.


 
 
 

Tuesday, October 4, 2011

Ülesanne 4

Mina võrdlesin ekraanilugejat ja ekraanisuurendajat. Need tugitehnoloogiad on mõeldud nägemispuudega inimestele.
Ekraanulugeja (screen reader) on riistvaraseade, tarkvarapakett või nende kombinatsioon, mis muudab arvutiekraanile toodava informatsiooni mõneks muuks infoliigiks (tavaliselt hiliseks, kuid võib kasutada ka Braille’ kirja), teda kasutatakse koos vastava väljundseadmega (kõnespntesaator, Braille monitor vm).(Räpp, 2003)
On olemas nii kinnised kommetstarkvarad, kui ka vabad tarkvarad. Vaba tarkvara peamised esindajad on Emacspeak (erinevatele operatsioonisüsteemidele), Speakup ja Orca(põhiliseks Linuxile). Kinnine kommertstarvara on JAWS (üks levinumaid). See äripakett on küllaltki kallis, näiteks 2009 aastal maksas ta 1990 krooni. Võrgust on saadaval tasuta testiversioon, mis töötab 40 minutit- seejärel tuleb arvuti uuesti käivitada. (Kikkas, 2009)
Tänapäeval kasutatakse peamiselt tarkvaralisi ekraanilugejaid. Need hangivad oma tööks vajaliku info suuresti operatsioonisüsteemi käest, s.t. nad ei tegele üldjuhul ekraanil kujutatavate elementide optilise ära tundmisega. Näiteks on tänapäevased ekraanilugejad täiesti võimetud andma mingit infot töötades Microsofti graafilistes võrgu tööterminalides (sinna saadetakse serverist ainult ekraani pilt ilma taustainfota). Pärast vajaliku info hankimist analüüsib ekraanilugejaseda ning saadab tulemuse kas kõnesüntesaatorisse, punktkirjareale (braille’ monitorile) või mõnele teisele rakendusele. (Räpp, 2003)

Ekraanilugeja on väga komplitseeritud rakendus, kuna tal tuleb töötada väga erinevates riist- ja tarkvaralistes keskkondades ning hankida seal infot programmide töö ja nende poolt ekraanil kujutatava kohta. Näiteks on tänapäeval suuri probleeme saada nende käsutusse infot Java rakenduste poolt kujutatava kohta, kuna Java multiplatvormilisust taotleva disaini tõttu töötavad selles programmeerimiskeeles kirjutatud rakendused Java virtuaalmasinas ja sealt antakse väga vähe infot välja operatsioonisüsteemi käsutusse. Praegu tegeletakse selle probleemiga aktiivselt nii selle keele loonud firma Sun’i kui ka ekraanilugejate tootjate poolt. (Räpp, 2003)

Ekraanisuurendus (screen magnifier) on tarkvarapakett, mis võimaldab kasutajal näha arvutiekraani mingit osa suurendatult (enamasti 2-16 korda). Ekraanisuurendus moodustab ekraanile akna, mida kasutaja saab ekraanil nihutada, teise variandina on luup ise paigal ja selles näidatakse parajasti kursori all ekraanipiirkonda. (Räpp, 2003)

Ekraanisuurendusprogramm suurendab lihtsamal juhul teatud ekraanipiirkonda. Lisaks sellele saab paremates ekraanisuurendusprogrammides, sõltumata kasutatavast resolutsioonist ning värvisügavusest, muuta kasutatavaid värvilahendusi, asendada mõni ebasobiv värv teisega, muuta pildi kontrastsust. Selle juures säilitades tähepiirjoonte sujuvuse ja piltide välimuse. (Räpp, 2003)

Ekraanisuurenduse probleemiks on see, et sõstub video draiverist ja video kaardist. Probleeme võivad tekitada ka programmid, mis kirjutavad otse ekraanile või kasutavad selleks ainult mingeid operatsioonisüsteemi erilahendusi. Näitena võivad selliseid raskusi tekitada mõned arvutimängud. Püüdes olla “intelligentsem” põrkub ekraanisuurendusprogramm kokku sarnaste probleemidega nagu ekraanilugejagi, sest taoliseks tööks vajab ta infot operatsioonisüsteemi käest aktiivse programmi töö kohta. (Räpp, 2003)

Teised probleemid, mis suurendajaga esinevad:
          suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
          "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
          juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine. (Kikkas, 2009)

Kasutatud kirjandus
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega  inimesed/Tugitehnoloogia.
 http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia [04.10.2011]
Räpp, A. (2003). Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/
  [04.10.2011]


Wednesday, September 28, 2011

Ülesanne 3

IT roll erivajadustega inimestele

Infotehnoloogia on väga kasulik/oluline „sõna“ meie elus. Ilma ingotehnoloogiata inimesed ei saa kujutleda nende igapäeva elu aspekte, haridust, vaba aja veetmist, töö ja kodu. Samuti infonehnoloogia aitab õpilastel üle saada barjääridest ühiskonnas. See on eriti oluline puuetega inimeste jaoks. Infotehnoloogia aitavad näha, kuulda ja kasutada arvutit paremini, neil on märkimisväärne potentsiaal kompenseerida inimeste funktsionaalseid piiranguid.
Igapäevaelus me sageli ei mõtle, kuidas elavad erivajadustega inimesed, missugustega probleemidega nad puutuvad kokku. Ja see ei ole emotsionaalses kalkus, kuid selles, et on väga vähe kontaktpunkte puudega inimeste ja kogukonna vahel. Sageli puuetega inimeste maailm kahaneb korteriga, kus nad elavad, aga sõpruskond on piiratud ainult lähimate sugulastega. Kuni viimase ajani, peaaegu ainult televisioon või raadio olid „akna maailma“ erivajadustega inimestele, kuid need kommunikatsioonivahendid on, esiteks, informatsioonilised ja ei vasta puuetega inimeste suhtlemise vajadustele, ei luba neil elada aktiivset elu.
Viimastel aastatel infotehnoloogia on väga muutunud. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud. Näiteks pedagoogika sfääris. Tänapäeval erinevate puuetega inimesed võivad saada üldharidust tavatasemel. Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõonäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.

Näiteks pimedad ja nägemispuudega inimesed ei saa saada kätte nähtavat teavet monitori ekraanilt. Neil pakutakse erinevaid riistvarasid või tarkvarasid. Peaaegu, see on lugemisprogrammid, mis hääldavad teksti ekraanilt. Need programmid võivad aidata mitte ainult nägemispuudega inimesi, kuid ka düsleksia (võimetus lugeda) või õpiraskustega inimesi. Lisaks sellele, inimesed, kellel on probleemid nägemisega, võivad kasutada spetsiaalset klaviatuuri, mille võtmesuurus on rohkem kui standartsetel seadmetel, ning sümbolid, mis on kujutatud nupudel, mitte ainult suuremad kui tavalised, vaid on tehtud graveerimise meetodiga.
Kokkuvõte. Mõiste „erivajadus“ hõlmab erinevaid füüsilisi, emotsionaalseid ja õpiraskusi, mis saab teha tavalise koolitööid keerulisemaks. Arvutid võivad tuua reaalset kasu lastele, kellel on probleemid juurdepääsusoovide või tavaharidussüsteemi aru saamisega. Praegu on palju tehnoloogia rakendusi eripadagoogika juhendamiseks. Need rakendused võimaldavad erivajadustega inimestel tunda end mugavamaks ja saada rohken edu klassis. Need on kaks eduka õpikeskkonna võtmeelemente.
Aga.... Vaatamata sellele, et tänapäeval meie riigis puuetega inimestel on kättesaavadav kaugõpe teenused, ja samuti erivahendid, mis aitavad puuetega inimestel õppida arvutit kasutada, üheks probleemiks on endiselt kvalifitseeritud õpetajate  puudus puuetega inimeste õpetamisel.

Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loengumaterjal. Tallinna Ülikool.

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused
[28.09.2011]

Florian, L., Hegarty, J., 2004. ICT and Special Educational Needs. A tool for inclusion.

http://science.nsta.org/enewsletter/2003-08/ss0303_50.pdf  (12.09.2011)

Thursday, September 15, 2011

Ülesanne 2

Minu esimese veebilehe aadress
Veebilehtede standardite looja w3c. org
Lehtede valideeruvust saab kontrollida aadressil validator.W3C.org http://validator.w3.org/

Küsimustik


Mis on server?
Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle interneti.

Mis on staatiline ja mis on dünaamiline www-dokument?
Staatiline dokument kirjutatakse reaalsuses valmis tervikuna ning hiljem saab selle sisu muuta vaid otse HTML-koodiga tegutsedes ning faili reaalselt uuendades. Selline fail on serveris alati olemas just sellisel kujul, nagu teda kasutajale kuvatakse.
Dünaamiline www-dokument genereeritakse serveri poolt reaalajas alles siis, kui keegi soovib antud dokumenti vaadata. Informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks kas andmebaasi ja/või väga paljusid erinevaid faile.

Mis on W3C?
W3 või W3C on lühend ingliskeelsetest sõnadest World Wide Web Consortium. Tegemist on organisatsiooniga, mis loob ühtseid standardeid www-tehnoloogiatele. Sellise tegevuse eesmärgiks on, et Internetis leiduv materjal oleks kättesaadav kõigile soovijaile.

Allikad
http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/
http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Informaatika/1588-Mis-on-server